See sügavik, kuhu ma su vajutan,
justkui väikese kivi, mis mu talla all,
see sügavik on lõputu .
Kõik su elus olevad rakud ma uputan,
nagu väikese kassipoja.
Inimene sa oled nii mõtetu,
täiesti mõtetu,
leidsid ka aja,
millal sündida siia.
Siis, kui minu magu seedib
ja pulss tuksleb,
siis ka sinu haige hing
siin ilmas eksleb.!
Sa pole väärt, et olla kivi,
ei meri, liiv, ei tuvi.
Ei saaks sa olla puu,
ei taevas, tähed, kuu!
Ainult inimene saad sa olla,
räpane ja higine,
mõtetu ja vigane !