Mis annab meie kindlustunnet ? Paljude meelest on see õnn . Et sul on olemas kindel töökoht, kindel sissetulek, kindlad sõbrad, kindel mees , kindel elukoht. Kindasti annab see meile kindlustunnet aga siiski mitte täielikult. Kindlustunnet ei saa keegi päris lõpuni tunda. Me elame maailmas, mis on täis üllatusi. Valu, pisaraid, naeru , hetki jne . Me saame tunda nii õnne kui ka ebaõnne. Kõik on väga ebamäärane ja mitte kunagi päris kindel. Mis siis võiks anda meile seda päris kindlsutunnet ? Vast ei miski. Isegi siis kui sa arvad, et oled õnnelik, siis ikka ei ole sa isegi selles õnnes päris kindel. Kaua see kestab ? Kes või mis tuleb nüüd ja võtab selle kõik ära. Need on kahtlused, mida iga üks meist on elus päris palju tunda saanud. Sul on õnnelik perekond aga kui sa hommikuti lapsed kooli saadad, siis ikka mõtled, et kas mõned välistegurid ei tule ja ei tee neile liiga ? Kas nad saavad koolis hakkama? Millist tulevikku saaksime neile võimaldada ? Kas tänaval käia või bussiga sõita on ikka ohutu ? Me kaalutleme pidevalt turvalisuse üle ja püüame seda parandada. Aga alati ei saa kindel olla. Mingil moel annab meile kindlustunnet teatud vanus. Me jõuame mingil hetkel, et elu ei olegi kuplialune lilleaas aga kui me ise seisame tugevalt surutud maapinnal ja püüame olla tugevad, siis saame hakkama. Me hakkame kindlustunnet otsima enda tegudest. Ehitan maja , panen kindlasti ka valve alla. Nii on ohutum, et väärtuslikud esemes ja inimesed jäävad selles majas ellu. Terve elu otsime me seda nn. kindlustunnet. Ja püüame nii palju kui võimalik enda elu turvalisemaks muuta. See, et suhe on läinud nässu või vanemad panevad pahaks su eluviisi, või sõbranna ei taha toru vastu võtta, et kuulata su vabandusi eilse tüli pärast, see võib meid suht maha suruda ja me soovime peituda . Otsida midagi, mis meile nüüd seda varjualust annaks selle karmi elu eest. Aga me ei pruugi seda leida, kui me ei ole kindlad eneses. Eelkõige tuleb olla kindel oma otsustes ja valikutes. Riskida haiget saada ja valu üle elada, vot see on tugevus. Ja seal hakkame me leidma, et me ei olegi nii nõrgad. Et mingi asi meis siiski on, mis paneb meid edasi võitlema. Vot see ongi see, mis aitab leida pisutki kindlustunnet. Me riskime ja saame haiget aga mõnikord me riskime ja jõuame võiduni . Elu ongi selline, ei mingit turvalisust, puhas riskimine. Tõuse jalule ja sa näed, et selles mitte turvalises maailmas on siiski midagi, mille nimel elada ja võidelda.

(By Tanja )