Kui sa oleksid liblikas......Siis sa saaksid igal ajal minu juurde lennata ja mu õla peale istuda . Ning mina vooliksin savist sulle pisikese kruusi, et sa saaksid ikka minuga kohvi juua. Ja siis me sosistaksime üksteisele ja oleksime õnnelikud . Istuksime aknalaual , minul paljad varbad üle aknaserva ja sina saputaksid oma tiibu mu õlal ning vaataksime õue. Koos ütleksime kohvilõhnavas kevades- vot see on alles elu ja itsitaksime ! :)


Lennake aga mu õlale :)

( By Tanja )

Sunnitud meeleolu .

Vahel me lausa peame sundima end naeratama. Lähed peegli ette ja venitad võltsi positiivse näoilme ette . Siis lähed välja, lähed tööle , pead olema virk ja kraps kuigi tegelikult sooviksid istuda teki all keras ja nuta kogu hingest . Igatsus ja armastus on tugev emotsioon. Me teame kõik, et meil on vahel väga valed illusioonid , eriti kui asi on armastuse lahti mõtestamises. Aga milleks on vaja seda sõna üldse lahti mõtestada ? Ma tean, et paljud ütlevad ( ja on isegi teaduslikult tõestatud ), et armastus on lihtne hormoonide möll vms. Aga kui see tunne on siiski tingitud ja sa hoolid kellegist nii väga, siis on ikka hea tunne küll. Aga mitte siis kui see inimene läheb sinust kaugele . Niisiis, ärka Tanja ja naerata . Kõik läheb kergemaks . Elu muutub paremuse poole. Siis astud ükspäev jälle sita sisse, ropendad , lähed närvi, kuid lõpuks pesed jalatsi puhtaks ja avastad, et nüüd on see veelgi puhtam. Nii see on . Elu põhitõed ei muutu tegelikult kunagi. Naerata Tanja, naerata. Pingutame näonahka ja püüame mitte välja teha oma niisketest silmadest. Tundub mingi imal " lovestory " ? Aga ei ole, ma tunnen esimest korda elus sellist lendlevat armastust ja see tunne on liiga hea, et sellest lahti lasta. See ongi täpselt selline muinasjutu tunne. Milleks meile muinasjutud ? Keegi on neid ju välja mõelnud ja üles täheldanud, see tähendab, et ma ei ole esimene , kes midagi sellist tunneb, või vähemalt unistab millegist sellisest . See on täpselt selline tunne nagu olen ma väikesest peale mõelnud, milline see olla võiks. Oma armsama käte vahelt välja tulles ja uuele päevale vastu astudes, tunned sa , et sa tõesti lendad. Sa näed elus nii palju ilu. Naeratust ei pea teesklema. See tuleb iseenesest. Tunned , et oled kõikvõimas ja suudad elu ka kõige raskematele küsimustele vastused leida. Õnnelik olla ei ole ju ometi patt ? Aga miks siis tahetakse seda tunnet vahel liiga ruttu ära võtta ? Kas seepärast , et inimest tema teiste pattude eest karistada ? Ma ei taha seda uskuda, kuna armastus teeb inimesest veel parema inimese ja see peaks ju ainult hea olema. Õige ja isetu armastus ei tee kurjaks. Räägitakse küll, et armastus võib teha inimesest iseka persooni aga mina usun, et siis ei ole see õige armastus. Mina uskusin ka pika aega, et peale seda kui mulle haiget tehti, olen ma maailma peale vihane ja vihkan igat inimest , kes läheneb minu armastusele, hirmuga, et ta võetakse mu käest ära. Aga mina talitasin vastupidi. Ma ei näidanud viha välja ja siis see kaduski. Sest tahtmine teha oma armastatud inimesele head meelt oli suurem kui ükskõik mis raev. Naljakas, palju muutus peale seda. Inimene, kes on nüüd minust väga kaugel, teises riigis maailma avastamas, oli ühtäkki minuga soe ja leebe. Ma leidsin üles jälle selle pilgu, millega ta mind kunagi alguses vaatas. Ja nii me veetsimegi neli viimast unustamatut päeva koos. Ilma ühegi tülita, täis kirge ja soojust . Tegelikult on see tunne ikka nii tugev, kuidas sa võid ühte inimest nõnda vajada. Vahel tunned, kuidas pea läheb mõtlemisest lõhki . Panen silmad kinni ja ta nägu on justkui maalitud mulle silme ette. Iga vaade ja maneer on selgesti meeles. Nina, silmad, suu, iga detail on selge. Ma olen õnnelik, et olen sellist tunnet tundnud ja tunnen siiani. Ja usun ikka veel , et kõik läheb paremaks. Loodame. Usume . Püüame .

AGa jah, tuleb järjekordne päev üle elada, naeratus näole ja tegutsema. Ega siis paigal istumine ka ei aita. Tuleb võidelda .

( By Tanja )

Mis annab meie kindlustunnet ? Paljude meelest on see õnn . Et sul on olemas kindel töökoht, kindel sissetulek, kindlad sõbrad, kindel mees , kindel elukoht. Kindasti annab see meile kindlustunnet aga siiski mitte täielikult. Kindlustunnet ei saa keegi päris lõpuni tunda. Me elame maailmas, mis on täis üllatusi. Valu, pisaraid, naeru , hetki jne . Me saame tunda nii õnne kui ka ebaõnne. Kõik on väga ebamäärane ja mitte kunagi päris kindel. Mis siis võiks anda meile seda päris kindlsutunnet ? Vast ei miski. Isegi siis kui sa arvad, et oled õnnelik, siis ikka ei ole sa isegi selles õnnes päris kindel. Kaua see kestab ? Kes või mis tuleb nüüd ja võtab selle kõik ära. Need on kahtlused, mida iga üks meist on elus päris palju tunda saanud. Sul on õnnelik perekond aga kui sa hommikuti lapsed kooli saadad, siis ikka mõtled, et kas mõned välistegurid ei tule ja ei tee neile liiga ? Kas nad saavad koolis hakkama? Millist tulevikku saaksime neile võimaldada ? Kas tänaval käia või bussiga sõita on ikka ohutu ? Me kaalutleme pidevalt turvalisuse üle ja püüame seda parandada. Aga alati ei saa kindel olla. Mingil moel annab meile kindlustunnet teatud vanus. Me jõuame mingil hetkel, et elu ei olegi kuplialune lilleaas aga kui me ise seisame tugevalt surutud maapinnal ja püüame olla tugevad, siis saame hakkama. Me hakkame kindlustunnet otsima enda tegudest. Ehitan maja , panen kindlasti ka valve alla. Nii on ohutum, et väärtuslikud esemes ja inimesed jäävad selles majas ellu. Terve elu otsime me seda nn. kindlustunnet. Ja püüame nii palju kui võimalik enda elu turvalisemaks muuta. See, et suhe on läinud nässu või vanemad panevad pahaks su eluviisi, või sõbranna ei taha toru vastu võtta, et kuulata su vabandusi eilse tüli pärast, see võib meid suht maha suruda ja me soovime peituda . Otsida midagi, mis meile nüüd seda varjualust annaks selle karmi elu eest. Aga me ei pruugi seda leida, kui me ei ole kindlad eneses. Eelkõige tuleb olla kindel oma otsustes ja valikutes. Riskida haiget saada ja valu üle elada, vot see on tugevus. Ja seal hakkame me leidma, et me ei olegi nii nõrgad. Et mingi asi meis siiski on, mis paneb meid edasi võitlema. Vot see ongi see, mis aitab leida pisutki kindlustunnet. Me riskime ja saame haiget aga mõnikord me riskime ja jõuame võiduni . Elu ongi selline, ei mingit turvalisust, puhas riskimine. Tõuse jalule ja sa näed, et selles mitte turvalises maailmas on siiski midagi, mille nimel elada ja võidelda.

(By Tanja )

Põhimõtteliselt . Mis põhimõtteliselt ? Ma ei tea :D Mulle meeldib see sõna . Millest ma siis tahtsin kirjutada . ? Teater. Kuidas ma ikka ja jätkuvalt igatsen sinna. Lausa põlen. Nagu leek, mis ei taha kustuda, ainult tugevamini põleda. Lugesin just läbi Katrin Karisma raamatu "Minu ilus elu" ja see andis mulle tohutult energiat. Hakkasin mõtlema, et elu ei ole ikka kellegi jaoks lihtne. On olemas erinevad inimesed, kellel on erinevad võimed. Kes tuleb toime, kes mitte . Mina tahaksin kuuluda sinna sektorisse, kus ma saaksin ikka selle eluga hakkama . Alla anda ei tohi . Mitte miski ei tulegi lihtsalt kätte. See on juba vana tõetera ja tegelikult ei pea keegi seda nii palju kordama. Inimene peab ise oma tõe üles leidma. Ja see on pikk protseduur. Pikk teekond. Hakkasin täna mõtlema , et inimesed käituvad ikka nii ühte moodi. Jällegist vana tõetera aga selle üle niimoodi juureldes avastasin ma ka enda kohta nii mõndagi. Ma olen alati olnud inimene, kellele ei meeldi sugugi avalikult tunnistada oma vigu. Ikka on üks ja teine süüdi. Süüdi on elu. Ma kordan endale, ma ju usun jumalasse, miks ta mind siis ei aita ? Aga kuidas ta saakski, kui ma tegelikult ei palugi ta abi. Ma ütlen, et ma usun, panen küünlagi põlema, vahel palvetan ja satun ka aeg ajalt kirikusse. Aga kuidas ma tema poole pöördun ? Kallis Jumal, anna mullle jõudu selles elus edasi minna. Anna tervist ja jaksu mu perele ja sõpradele. Aita leida mu tugevus. Kõik on õige. Aga miks ma siis tõepoolest abi ei saa ? Täna avastain enda jaoks vastuse. Esitasin küsimuse, et kas ma ka tajun jumala jõudu ? Kas ma tõepoolest usun, et ta tuleb mu lähedale ja puudutab mind, kui ma teda vajan. Ei . Ma pole tõsiselt seda uskunud. Ainult loodan. Aga usk peab olema. Tugev ja vankumatu. Näita talle, et sul on valus ja raske aga , et sa oled tõesti valmis edasi minema, koos tema abiga. Kutsu teda, kirjelda teda ja ta tuleb peagi sinu juurde. Jumal on jõud. Kõikvõimas jõud. See ei ole isiksus, kes istub taevaserval ja lehvitab kätega edasi ja tagasi. Jumal on sina ise. Sinu hing. Sinu usk. Sinu lootus. Sa usu ja ta juskui tuleb su sisse ja suunab sind õigele teele. See on JÕUD, mis on tegelikult sinus alati olemas olnud. See täidab sind terviklikuks ja sa hakkad maailma nägema yye pilguga. See on nagu esimene armastus . JÕUD. USK. Muud midagi. See ongi JUMAL. Ja igas inimeses on see olemas, ta peab lihtsalt otsima, kutsuma selle enda juurde. Kui on valus, siis karju, kui oled rõõmus, siis naera. Aga tee seda südamest. Kogu võimsusega. Nii, et ka maapin su jalge all tajub seda. Ärge olge nii pinnapealsed. Muidugi me oleme elusorganismid, kellel on olemas funktsioneerivad organid. Kõik tundub tavaline. Me sünnime ja sureme. Vajame lihtsaid asju , et olemas olla. Aga kas see on tõesti kõik ? Ma ei usu. Meil on ka oma ülesanne. Mitte kunagi ei ole nii, et keegi või miski saaks eksisteerida lihtsalt olemasolu tõttu. Vesi on olemas, sest me vajame seda. Loomad vajavad seda. Puud on selleks, et meile puhast õhku anda, kui see eest on meie enda käed ehitanud tehaseid, mis toodavad süsihapegaasi. Aga jällegist põhjusega. Need tehased teevad jällegist meie heaks midagi. Paberitööstus vms. Niisiis, kuidas saame meie ainult lihtsalt olla ? Mis privileegid meil selleks olemas on ? Miks me ennast nii kõrgeks peame ? Kas seetõttu, et meil on olemas aju, mis mõtleb ? Meie peame ka ju siis midagi tegema. Selleks ongi meile rohkem mõistust antud. Me peame nüüd tasakaalustama, mida meile anti ja midagi endast tagasi andma. Mingid jäljed peavad meist jääma. Muidu inimesed, nagu tõesti, on kõik olnud mõtetu .
Mõelge natuke, mis on teie oskused ja kasutage neid. Ja kui leek põleb, siis põlege kaasa. Kui miski teis voolab nagu tugev kosk, siis uju kaasa. Mine vooluga kaasa. Anna endast kõik, mis anda suudad. Ja kunagi leiad sa selle rahu ja arusaamise, miks sa eksisteerisid. Ja sa leiad mõte. Ja selle kõige alus on USK .

Minus tapeti süütu näoilme ja elu võttis minult tahe olla uskuja . Nüüdsest nimetan ma ennast mänguriks. Mängin lõpuni ja vastaseks on elu ise. Ei vali vahendeid ega kaalutle kümme korda iga oma sammu üle. Teen mis pähe tuleb, ilma kahetsuste ja pisarateta . Selliseks on elu mind ise muutnud. Ei nuta , ei hala, ei anna alla. Teen kõik selleks, et hakkama saada ja saadan kaugele inimesed, kes on kahepalgelised ja kellest mul selles mängus kasu ei ole.Hoian ainult neid, kes hoiavad mind. Kes tahab mind hävitada, peab selles mängus kõik oma trumbid mängu panema. Minu moto : ela vaid neile, kes sind tõeliselt vajavad ja eelkõige ela iseendale ! Armastus ja hoolivus jäägu neile, kes seda väärib, mul ei ole seda nii palju , et ma suudaksin seda igaühele pakkuda. Elu on karm , kui ei meeldi , siis ära mängi .


Lõpuks peab ju ikka edasi minema, tahad sa või ei taha . Seisma jääda oleks puhtlollus. Kui seisad, siis tuleb miski sinust palju suurem ja ajab su alla ! Vot nii .

( By Tanja )

Õudne kuidas võib miski sulle haiget teha. Eriti siis, kui kõik asjad justkui kukuksid sulle kaela. Ma näen kannatamas lähedasi inimesi ja kannatan ka ise paraja murekoorma all. Ma olen abitu igas mõttes. Hetkel tundub, et mu tugevus on mind maha jätnud .Raske. Selline tunne, et ei oska olla. Ma isegi mõistan neid inimesi, kes lahkuvad siit ilmast omast vabast tahtest. Ma ei uskunud, et elu võib nii keeruline olla. Selline tunne nagu oleks hetkel peategelane kusagil seebiooperis aga lõppu ei taha kuidagi tulla. Oleks aeg nagu sellest rollist välja tulla aga kusagil ei leia ust, et minna grimmiruumi ja omalt see meik maha pesta ning normaalsesse ellu tagasi pöörduda. Õnneks ma usun, et olen siiski tugev ning oma pääseteed ei hakka ma otsima vabatahtlikust surmast. See on välistatud. Pean veel nii paljudele toeks olema, nendele kes mind vajavad. Aga nõrkus on küll hetkel peal, tahan ja ei taha, suudan ja ei suuda, olen ja ei ole . Nagu kummitus käin mööda aianurki ja ei leia ust , kust saaksin sisse astuda ja oma koha leida. Kõik on nii muutunud . Mina ise, mu elu . Ma tõesti ei taha siin oma kõik mured välja laduda aga hetkel on neid tõesti palju ja need ei ole sellised millest oleks kerge välja tulla . Võitlemisest ei ole siin kasu . Ohjah, millal läheb kergemaks ? ega vast ei lähegi, mul on selline tunne . Kurb on olla ja kahju, et elu tahab nõnda inimeste peal trampida. Ma saan aru, et paljudes asjades oleme me ise süüdi ja paljudest väikestest asjadest ehitame me elevandi. Aga mis siis kui sind on tabanud selline asi, milles sa ei ole süüdi ja mida meie, inimesed, ei suuda valitseda ? See paneb mõtlema.


Sööge sitta !

(By Tanja )

Meid on kaks siin ilma peal.

Meid on kaks siin ilma peal,

vahel saavad need hinged kokku ja

arutavad maailmaasju kohvitassi seltsis.

Aeg on teinud oma töö, üks on siin ja teine seal,

üks on õnnelik ja teine trotsis

ja siis jälle vastupidi.

Maailm tahab panna nad proovile,

kuid need kaks unistusi täis hinge

ei allu sellele soovile,

nende jaoks ei ole see mingi pinge.

Neil on olemas armastus,

mis on tugevam kui tormine meri

või põllule jäänud üksikud

tammepuud.

Nende soontes voolaks justkui üks ja sama veri,

kuigi DNA ei pruugi seda näidata.

Üks ütleb teisele :

Ma armastan sind mu ingel,

pea meeles , sa püsid mu väikesel hingel,

nagu elektirkarjus, millest keegi läbi tule.

Teine ütleb vastu:

Ohh sa mu lambuke, mu väike aare,

mis sa arvad sellest, kui ostaks ühe saare,

ja põgeneks teiste eest ?

Meid on kaks siin ilma peal

ja keegi ei suuda meid vastupidises veenda.

Ja mis siis , et üks on siin ja teine seal,

lahutada meid ei suuda miski siin ilma peal !

Üks sõõm ,

suur rõõm .

See lõhnav kohvitass.

Triinule !

(By Tanja)

Kunagi oli kõik teisiti...

paberile kirjutatud sõnad

olid kurvad, kuid enda omad.

Puudutused armsamailt

olid soojemad...

Nüüd on palju muutunud....

sõnadel on teine tähendus

kadunud on lihtne lähedus.

Varastatud suudlused

ei ole enam samad...

Kõik on muutunud

kuhugi on see hea lihtsus

lihtsalt kadunud...

...ja palju rohkem loeb

miski muu .

Lõhnad,
need jäävad meelde,
Vihma sajab ja tulevad meelde-
need hetked-vihmased reeded.
Paistab päike, ,võililled,
pehme tuuleiil, vahused pilved .
Mälestused.
Kartulipaneku aeg ja seened,
ema teeb kastet- jälle need reeded.
Pannkoogi lõhn ja maasikad,
põllul ringi jooksvad vasikad.
See ilm-päike ja pilved,
suved ja talved.
Lõhnad,
need tuletavad meelde.
Istun kivil, vaatan.
Tajun lõhna ja ootan-
viirastub mälestus nii ere .
Tuleb jälle meelde-
see oli vist eelmine reede .

( By Tanja )

See sügavik, kuhu ma su vajutan,
justkui väikese kivi, mis mu talla all,
see sügavik on lõputu .
Kõik su elus olevad rakud ma uputan,
nagu väikese kassipoja.
Inimene sa oled nii mõtetu,
täiesti mõtetu,
leidsid ka aja,
millal sündida siia.
Siis, kui minu magu seedib
ja pulss tuksleb,
siis ka sinu haige hing
siin ilmas eksleb.!
Sa pole väärt, et olla kivi,
ei meri, liiv, ei tuvi.
Ei saaks sa olla puu,
ei taevas, tähed, kuu!
Ainult inimene saad sa olla,
räpane ja higine,
mõtetu ja vigane !

Vahel ma soovin, et vajuksin põhja ,
et õpiksin tundma su valu,
su sügavust ja hingepõhja.
Et tunneks su kuumust,
lämmatavat, saastunud õhku,
su hirmu ...
Tahan kanda koos sinuga
sulle määratud raskust.
Kergendada veidike su koormat,
nutta koos sinuga.
Su huumust ja niiskust
tahaksin hoida oma käte vahel.
Sa oled meid toitnud,
su vilja oleme hoidnud,
edasi kandnud,
teistega jaganud, üksteisele andnud.

Oled meile kinkinud linnuhääle
ja võimalust omada arenguruumi,
su heldusi suuri,
ei jõua me ära tänada.

Ja ikka ,
ikka ....
meeldib meile omada.
Sa oled kõikide Ema ja Isa .
Sa oled Suur , tõesti Suur,
elu ja surma juur,
õhku edasi kandev tuul,

meie enda maailmaruum !

( By Tanja )

Ohjah .

Kui keeruliseks me selle elu nüüd elanud oleme ? Vast ikka päris mõnusalt keeruliseks. Aga nii see paraku on . Ringiratast jooksime ja jookseme ka edasipidi. Ikka ja jälle komistame sama kivi otsa või eksime järjekordselt trepikoja uksega ;D ( see juhtub tavaliselt siis, kui oled natuke joogine :D ) Aga mis põnevat ma nüüd võiksin jutustada . Tänane päev oli nagu päev ikka. Hommikul oli millegi pärast selline väss peal , kuigi läksin eile varakult magama. Aga eks see ole nii, organism tahab tagantjärgi magamist saada :D Eelmine nädal oli küll täielik magamatuse nädal. Tudengite kevadpäevad olid ja ma arvan, et see ütleb kõik . ( Ja esmaspäeval ikka kuskil Seductionis tantsimas ei käiks :D ) Meeleolu on suht hea , ilmad on mõnusad ja õhtuti Pirita ääres jalutamas käia koos Mirjamiga on tõeline nauding :) Nii, üks aasta veel Tallinna Ülikooli ja siis loodan lavakasse saada. Ennem peab katsetele minema, enesekindla ja pöörasena :D No ja kui ei saa, siis lõpetan kenasti oma praeguse ülikooli ja siis vaatab , mis edasi saab. Selles ma ei kahtle, et jõuan kaugele :D ( mitte , et ma nüüd egotseks eks :D ) Aga lihtsalt, maailmas on juba nii, et sa võid olla haritud ja puha aga kui tahtejõudu ja pealesurumis oskust ei ole, siis ei ole sul nende paberitega küll midagi peale hakata. Suru end peale, näita ennast , arenda end iga päev, õpi iga päev midagi ! Võta igast kogemusest ( ka negatiivsest ) midagi positiivset kaasa. Elu õpetab . Kogemused annavad oskused. Oskused ellu jääda ja end maksma panna. Pea alati meeles seda, et sa ei ole tühi koht selles maailmas. Kõik me saame ja suudame midagi ära teha ! Kui ei oleks koristajaid, jääksid tänavad pühkimata . Kui ei oleks prügivedajaid, upuksime enda sita sisse. Kui ei oleks aednikke, jääksid meie aiad ja toad kaunistamata . Kui ei oleks põllumehi, siis ei saaks me nautida looduskille ja naturaalseid kartuli või kaalikasorte. Jne jne . Me kõik anname oma panuse selle väikse maailma jaoks. Et maailm saaks eksisteerida suures universumis . Nii, et ärge arvake, et te pole mitte keegi. Me kõik oleme . Ja mitte keegi ei ole vähe tähtis. Ja mitte keegi ei ole mittevajalik !

Igast sitast peab välja tulema ! Kui ei saa, siis PEAB ! PEAB SAAMA !

Aga olks, mis ma siin ikka järjekordselt jahun . Ajan mingit psühholoogilist jampsi vist .D

Nautige !

Hirm ei ole paha, see on see, mis meid tagant kiirustab ja vahete vahel on see üks parimaid asju, mis sinuga juhtuda võib ! :) ( By Tanja )

Pane tähele !

On koit, kuninglik loit,
valguse võit äratab maa.
Prii on taevapiir,
esimene kiirlangemas on maale.


Lihtsalt võimas ! Kõik põleb sees . Nii võimas olek ja tunne ! Olla on hea . KEvad, päike särab ja ma olen NOOR !:D Ausõna, ei viitsi enam halada ja vinguda, elu on liiga lühike selle jaoks . Alati olen kõigest välja tulnud ja tulen ka edasipidi . Ja kui ei tule, no siis on vsjoo ( loe : kõik ! ) :D Tuegvus aina kasvab minus, samuti enesekindlus. Me peame edasi arenema, isegi kui me ei taha seda tunnistada. Valu on see, mille me peame alistama oma enese sisemise jõuga ! Me oleme üle . Me hingame, elame ! Tähendab, et me ka tunneme ! Ja kõik negatiivsed tunded peame suunama ümber positiivseteks, kuidagi. Usun, et kõik läheb raskemaks aga praegu on veel ju enam vähem :) Siis ei ole vaja ka nii palju tuleviku "muredele " keskenduda. Nautige hetki, sest need on , mis jäävad. Lihtsad ja soojad hetked. Õrnad ja omaselt tuttavad. Kergelt torkavad ja võimukad . Hetk tuleb ja läheb . Mul on neid viimasel ajal tihti. Super hetk ja järsku ongi see kadunud. Aga , mis teha, Selline see elu paraku on ! Hoiame kokku ja liigume ! See on kõige tähtsam, et me oleksime koos ja teeksime midagi .



Kui sina usud endaasse

arukate arvamisse

tugevate turjadesse

vanemate vägevusse

noorte meeste nobedusse

õdedesse, vendadesse

enne kõike endaasse,

siis saad põlve parema.


Vot nii ! HEh :)

Armastage palju ja palavalt ! :D

Nüüd lähen naudin , kuidas päike mind omastab ! :D;D

Sa vaatad maailma läbi uniste silmade
ja imestad.
Sa maalid õhus näppudega väikese uue maailma
ja naeratad.
Nii on see parem, sa sosistad
ja vaatad jälle kollakat rohtu su jalgade all.

Sa vaatad maailma läbi uniste silmade
aga aru ei saa ,
miks nii valus on reaalsust nüüd vaadata ?
Sa maalid õhus näppudega väikese uue maailma
ja sinise taeva ning parema ilma .

Ei ole tusane, ei hirmus, ei hall,
kuid millegi pärast su hüüddnimeks on hull .

Haige ja hull .

( By Tanja )

Ei no täna on pervertsuse päev ! tõesõna :D Ma muud ei ole teinud kui pead valutanud ja haiget suust vahutanud :D Käisime just poes ja kogu tee oli üks väga haige tekst ! Tõsiselt, neiud nii ei räägi :D !! Ja me Mirjamiga mõtlesime, et kui normaalsed inimesed meid kuuleksid , arvaksid nad , et me vajame abi ! :D Aga tegelikult on tänases maailmas raske olla normaalne, nii, et kes veel seda on , on ise täitsa sassis omadega :D ! Aga jah, peavalu on natuke paremaks läinud, muidu ma siin ei kirjutaks , vaid lamaks voodis ning ropendaksin kõige jälgimal moel .

Ahjaa , Triinu sai ju pisipoja ! Palju Õnne talle ! Minu kaks väikest armastust ! :)


Pervert olen ma siiski jätkuvalt ja so what ??


See on su enda elu tee, mis siis, kui pöörad kogemata valele poole , alati saab ümber pöörata ja tagasi minna. KES KURAT JULGES ÖELDA, ET EI SAA ?? :D ( By Tanja )



Siil . :)

Baby, I can feel your halo !

Unustuste rüppe ma oma pea asetan ,
unelen.
Küll on kaunis uni , või on see tõelus ?
Nii magus .
Ei ole kurjus, ei õelus ,
nagu väikese lapse muinaslugu.
Mu ümber on unelma kogu,
mitte vaene, mitte karm .
koguni soe ja natuke õrn .

( By Tanja )



HEheee, kevad südames, kõhus, jalgades, peas ja isegi varvastes :D:D Jah, nii hea on olla juskui vaba ! Vaba kõigest ! Ei no siin puhul siiski mitte sõna otseses mõttes. Päris vaba ei ole meist nüüd keegi. Aga tunne on vaba. Vabalt tunda, vot see on hea. :) Ja mina olen nagu pooleldi tunnetest vaba ja pooleldi neid täiesti täis :D ( Sellest lausest saan vast ainult mina aru, kui sedagi :D ) Aga jah , õnn on olla sõltumatu, samas mitte kuigi tugev. Sest toetuda kellegile on tegelikult nii hea. Või noh, on hea , kui sul on olemas inimene , kellele igaks juhuks toetuda. Ja mul on neid inimesi olemas .) Ja muud mul vaja polegi :)





Su hingest ma rebiksin tüki kui sul see olemas oleks ! ( By Tanja )

Kas vihmapiisad tahavad
midagi öelda,
et nad sositavad akende taga.
Kas torm tahab
midagi hüüda,
et me terve öö ei maga.
Miks sees kõik rahutu
ja hinges hirm.
Miks meri lööb vahtu
ja mõeldes meenub meil surm.
Miks sünge tekitab õudu
nii, et enam pole jõudu?
Kas inimesed ei tea,
et kõik tuttav ei ole alati hea?
Ja, et kõik võõras ning kõle
ei ole alati vale.
Me ei tohi põgeneda
vaid peame hirmudele otsa vaatama.
Me ei tohi alla anda
vaid peame õnne ootama.
Sest elu ilma pisarateta
oleks nagu vesi mida pole
kuhugi valada.
Ja elu ilma naeratuseta
ei oleks elu mida elada.

( By Tanja )

Hehee. Ei no kirjutamine on mul nii täbaraks muutunud. Pole lihtsalt viitsimust ega aega olnud. Kevad on siis lõpuks nagu nii öelda käes ? :D Ilmad on juba soojemad ja päike kirab ka juba piisavalt. Elu on suht põnevaks muutunud. Inimesed ärkavad talveunest :D Ei no mõnel on mingi kevadväsimus ka peal aga minul mitte ! Olen ärkvel, sõna otses mõttes :D Und ka ei ole enam nii palju vaja. Nii, mis plaanid muidu. Noo, igasugused. Peangi nüüd hakkama pilteid bronnima. Plaan minna väiksele soome tšillile sõpradega. Ja juuni alguses lähme saaremaale. Ja siis vaatab kuhu see aasta jõuab reisida :D vanemad plaanivad see suvi Hispaaniasse minna . Eelmine suvi käisid Prantsusmaal ( no seal olen ma ära käinud ) AGA HISPAANIASSE TAHAN MA MEELETULT MINNA !!! Aga deem, ei saa see suvi paraku. Käin tööl ka ja värkki . Aga nemad lähevad sinna peaaegu kuuks ajaks. No eks ma jõuan. Pole ma veel nii vana midagi, et siin nüüd halama pistan :D Jah, tsüklis ikka ei oleks :D Aga meil see korterikaaslasega nüüd üle pika aja JÄLLE õnnestus :D Kolm päeva järjest ikka meeletus koguses alksi sisse ei pistaks :D Elagu HOT SHOT ! Hahhaa. Igatsen meeletult tantsimist. Pole enam treener ka kaua olnud. Linnas ei ole veel endale meelepärast tantsustuudiot leidnud. Loodan, et vartsi saan jälle sellega tegelema hakata . Telkust tuleb praegu eriti naljakas sheikiv mees :D:D Ei no naudib elu, mis teha ! See ju peamine. :) Lugemine on ka mul millegi pärast nüüd unarusse jäetud :S Tuubin endale siin hullult eesti ajalugu ja kusjuures enda meeleheaks :D Ennast peab ju harima ka . Jah , blond võin ma ju olla aga päris loll mitte :D Tegelikult mind jubedalt paelub Eesti vabadussõda ja lugesin selle kohta päris palju . Mitte nagu koolis, vaid ikka põgusamalt juba . :D Üldse, ajalugu on mõnus kuigi ma selles eriti tarkpea just ei ole aga kõike jõuab endale selgeks teha. :D Ilukirjanduse olen mõneks ajaks kõrvale jätnud. Praegu on selline aeg ka, et õues midagi teha on palju põnevam. Käisime nüüd eile Pirita ääres jalutamas. Nii hea oli. Kolm kilti kõndisime maha :D Varsti plaanin oma ratta maalt linna tuua ja sellega kärutama hakata. Auto tahaks ka juba enda kätte saada, usun, et enam ma linnas nii väga ei karda sõita :D Paar korda juba sai seda nalja tehtud.
Aga olgu, ma loom, lähen nüüd midagi asjalikku tegema . Ehk siis vanni ja sooja teki alla :D:D Homme on varajane äratus.

Inimesed on ilusad ja head !


Ma kukun mutta aga tõusen sellest sitast , pühin end puhtaks ja püüan seekord aeglasema jooksusammuga ! ( By Tanja )

Mis õigus meil, inimestel, on öelda, mis on õnn ? Meie, kes me pidevalt kõikide kiusatustega kaasa läheme. Inimesed tahavad olla õnnelikud. See on fakt. Kõik inimesed on tundnud oma elus õnne hetki. Loomulik, et see ei ole püsiv. Miski pole päris püsiv. Kord oleme õnnelikud, siis jälle õnnetud. Siiski ei ole meie need, kes võivad määratleda õnne, kui midagi, mis on kõigi jaoks sarnane. Õnn on igale inimesele individuaalne. Näiteks, kui me näeme väikest last tänaval, kes sööb naeratava näoga isa või ema ostetud jäätist. Me näeme , et ta on õnnelik ja vahel paneb see meidki muigama. Me ei saa öelda, mis on tegelik õnn. Me ei või minna selle lapse juurde ja öelda, et see jäätis ei tee sind õnnelikuks. See on hetk, mis annab talle täisväärtuslikuma lapsepõlve. Võib olla ongi üks suurim õnne probleem see, et me tahame seda kuidagi defineerida. Inimesed tahavad leida igavest õnne. Tee, mis viiks meid paradiisile lähemale. Mis siis, kui paradiisi polegi ?
Inimesed usuvad seda, mis neile tundub õige. Samuti on õnn igale inimesele just see, mis annab neile tahet elada. Miski, mis värskendab vaimu, annab turgutust edasi minna. Tänapäeva ühiskonnas on nii palju ahvatlusi, kuid, kes ütleb, et me ei tohi neist kinni võtta ? Inimesed eksivad. See on juba kord nende loomuses. Ma arvan, et õnne ongi võimalik leida ainult läbi pisarate. Kõik ei peagi olema ideaalne, eriti õnn. Me peame proovima kõige pealt halba, et siis aru saada, mis on meile hea. Öeldakse küll, et rumal õpib enda vigadest ja tark teiste omadest. Mina siiski vaidleksin selle vastu. Vead on need , mis teevad meid tugevamaks. Loomus on miski, mida on raske muuta ning meie jaoks on see üks osa meist endist. Me eksime ja püüame seda siis parandada. Selline on elu. Usun, et hetked, mil me tunneme, et oleme õnnelikud, on mäletamiseks, mitte selleks, et neid unustada. Iga kord , kui oleme õnnelikud, ei tohiks me hakata mõtlema, et kas see ikka on õige ? Kas see on ideaalne ? Milleks ? Me tunneme ja las see nii ka olla.
Tihti küsitakse, mis on õnn aga harva, mis on õnnetus ? Jääb selline mulje, et õnnetu olla on meil õigus, kuid õnn on miski milles kahelda. Ma arvan, et kui maailm on kord juba selliseks loodud, et me peame kannatama, siis võime ka rõõmustada, mitte pidevalt püüdma definnerida õnne olemust.
Kaugele peame me veel minema, et leida igavest õnne. Mitte kaugele, sest seda ei olegi olemas. Vähemalt on see minu arvates nõnda. Milleks otsida midagi, mis on su enda kõrval. Lihtne ja tavaline oma olemuselt, ei midagi rohkemat. Alguses mainisin ma väikest last jäätist söömas, nüüd tooksin veel ühe näite. Inimene ärkab üks hommik tavalisest palju varem. Kardinaid akende eest lahti tõmmates, avastab ta, et just tänane hommik on eriline. Talle tundub, et päike paistab eredamalt kui iialgi varem. Teda valdab rahulolu, mingisugune õnnemoment on vallutanud terve ta keha. Siin puhul ei saa me samuti öelda, et see ei ole õnn. Tema jaoks on. Isegi kui see kestab vaid hetke, on see siiski midagi, mis pani teda sel hetkel tundma, et tema elu on elamisväärt.
Õnn ei ole ideaalne, ei taha ka uskuda, et see on igavene, kuid see on miski , mis annab meile rahu. Pole tarvis seda liiga palju otsida. See tunne võib tekkida ainult hetkeks , kurb on see siis, kui selle maha magad, sest oli tarvis otsida midagi ideaalsemat, kui see tegelikult on.